ENG LIT LAT
LOGIN
Esileht

EDI turu uudised

Trüki

Leedus e-veoselehed kohustuslikuks 2016

Leedu Maksuamet juurutab nutikat maksuhaldussüsteemi i.MAS. Inspiratsiooni saadi Portugalist, kus sarnane süsteem on käigus juba alates 2012 a. Leedu i.MAS süsteemi peamised eesmärgid on:
  • vähendada maksumaksjate halduskoormust,
  • suurendada maksulaekumist varimajanduse arvelt, ning
  • muuta maksuhaldussüsteemi efektiivsemaks.

Telema klientide jaoks on kõige huvitavamad uue süsteemi alamosad i.SAF (e-arved) ja i.VAZ (e- veoselehed). Ettevõtted peavad arveid ja veoselehti Maksuametile esitama kindlas vormingus. Andmed tuleb edastada SAF-T ( International Standard Audit File for Tax) formaadis. Täpsed juhised andmete strukturi ja formaadi kohta kinnitatakse ja avaldatakse aprillis 2016.

Andmete edastamiseks Maksuametile on arutelu all kolm võimalust:
  1. i.VAZ portaalis sisestades;
  2. failide üleslaadimise teel;
  3. otseühenduse või EDI kaudu. 

Projekti esimeses etapis peab arveid Maksuametile edastama korra kuus, aga veoselehed tuleb edastada reaalajas. Uued e-arve nõuded puudutavad 80 000 ettevõtet (käibemaksukohuslased). E-veoselehe kasutamine saab kohtustuslikuks 50 000 firmale, mis tegelevad maismaavedudega, mille alguspunkt on Leedus.

Leedu Maksuameti hinnangul hakkab uus süsteem toimima oktoobris 2016, kuid eksperdid on selle kuupäeva osas skeptilised. Rohkem infot antud teemal (inglise keeles).

 


Tagasi sisukorda

Mida tähendab e-arvete rändlus Opus Capita, Omniva ja Telema vahel

Omniva, Opus Capita ja Telema jõudsid detsembris 2015 kokkuleppele e-arvete rändluse tehnilistes üksikasjades. Rändluslepe kolmekordistab kõigi e-arveid kasutavate klientide jaoks potentsiaalse partnerite arvu.

Rändluse nõrgimaks lüliks oli seni olnud puudulik arvete adresseerimine, mis toimis vaid kahepoolsete kokkulepete toel. Peagi on igal Eesti ettevõttel oma e-aadress ehk eedress, mis koosneb riigi tunnusest ja äriregistri numbrist. Eedressid avaldatakse äriregistris. Kõik e-arveldavad ettevõtted peavad äriregistrit teavitama oma e-arvete operaatorist. Nii hakkabki tööle automaatne arvete adresseerimine ja rändlus.

Rändluslepe toetab igati riigi kavatsust muuta e-arveldamine era- ja avaliku sektori vahel alates 2017. aasta algusest kohustuslikuks. Mistahes Eesti kolme e-arvete operaatori klient saab teiste operaatorite klientidele arveid saata ja neid ka vastu võtta. See tähendab, et iga ettevõte peab valima vaid ühe operaatori. Dokumendi saatja võib olla kindel, et arved jõuavad läbi rändluse õigete saajateni avalikus sektoris. Hea uudis on ka see, et rändluse raames dokumentide edastamine ei ole kulukam kui nende saatmine ja vastuvõtmine ainult oma operaatori võrgus.
Lisalugemist e-arvete rändluse kohta Eestis.


Tagasi sisukorda

Valmisolek B2G e-arvelduseks: 300 Eesti ettevõtte uuring

Eesti ettevõtetele on e-arveldusele üleminekul peamiseks takistuseks äripartnerite tõrksus, järeldas 2015. aasta juulis läbi viidud uuring. Küsimustik saadeti enam kui 4600 kontaktisikule, vastuseid laekus kokku üle 300. E-arveldust eelistavate partnerite puudus tuli välja mõlemal poolel, nii e-arvete saajate kui ka vastuvõtjate seas, tõdes uuringu läbiviija, TTÜ logistikatudeng Kristel Källe.

Eesti valitsus otsustas suletud ringist pääsemiseks ettevõtteid pisut survestada, et suurendada e-arvelduse kasutajate ringi. Nii muutub eraettevõtete jaoks e-arveldamine riigiasutustega 2017. aasta alguses kohustuslikuks. Vaid 25% avaliku sektoriga arveldavatest erafirmadest olid sellest muutusest piisavalt infomeeritud. Ülejäänud vastajatest ei olnud plaanist üldse teadlikud ning sooviksid saada lisainformatsiooni.

Uuring selgitas välja, et e-arveldust igapäevaselt kasutavad ettevõtted otsustasid selle kasuks väiksema aja- ja ressursikulu pärast. Samuti toodi esile, et andmed e-arvetel on täpsemad ja kogu arveldamise protsess on läbipaistvam ning ülevaatlikum. Pikemat ülevaadet e-arvelduse uuringust saate lugeda siit.


Tagasi sisukorda